Riigikogu kiitis 26. märtsil 93 poolthäälega heaks kiireloomulise põhiseaduse muudatuse, mis muudab kohalikel valimistel osalemise korda. Selle otsusega kaotavad hääleõiguse Eestis elavad kolmandate riikide kodanikud. Lisaks rakendub 2026. aastast niinimetatud "päikeseloojangu klausel" Eestis elavatele kodakondsuseta isikutele, mis tähendab, et ka nemad ei saa ülejärgmistel kohalikel valimistel enam hääletada.
Eelseisvatel, oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel tähendab see, et valida saavad:
Vähemalt 16-aastased Eesti kodanikud.
Euroopa Liidu kodanikud (16+), kes on oma elukoha Eestis rahvastikuregistris registreerinud.
Seekord veel ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad kodakondsuseta isikud (16+).
See muudatus tähendab, et juba neil valimistel kaob hääleõigus ligikaudu 77 tuhandel inimesel. Poliitiline loogika ütleb, et kõige valusamalt tabab see Keskerakonda, eriti Tallinnas – just neis linnaosades, kus mitte-eestlased ei moodusta valdavat enamust valijaskonnast.
Võimalikud protestihääled
Huvitav olukord tekib seal, kus valdav enamus elanikest ongi muust rahvusest – Narvas, Sillamäel, Narva-Jõesuus ja Kohtla-Järvel. Kuigi nendes valdades kaotab hääleõiguse 23%-42% valijatest, ei muutu mitte-eesti rahvusest valijate osakaal koguarvust märkimisväärselt. Narvas ja Sillamäel kahaneb see 4%, Narva-Jõesuus ja Kohtla-Järvel umbes 6%.
Valimisõiguse kaotanute protsendis võib esineda väiksemaid ebatäpsusi.
Just sellistes omavalitsuses (ja vähemal määral mujalgi) tasub valimistel silma peal hoida võimalikul protestihäälte lainel. Kui nende valdade valija iga kolmas-viies tuttav on just hääleõigusest ilma jäänud, võib see kergesti muuta rahvusküsimuse valimiste keskseks teemaks ja kallutada inimesi toetama just neid kandidaate, keda peetakse venemeelsemateks. Kuna mitte-eestlastest valijate osakaal neis piirkondades vähenes vaid õige pisut ning muust rahvusest valijad moodustavad valdava enamuse, ei sea muudatus iseenesest takistusi protestihäälte võimalikule koondumisele.
Teistes omavalitsustes, kus hääleõiguse kaotanute osakaal jääb 10% kanti ja mitte-eestlaste osakaalu langus on suurem (5-6% ringis), on protestihäälte tõenäosus ja mõju valimistulemusele ilmselt väiksem.
Isamaa tugevdab seisu, Keskerakond vajab päästerõngast
Muudatus on juba jätnud jälje ka erakondade toetusreitingutele. Keskerakonna toetus on langenud märgatavalt. Kui viimased seitse kuud käis tihe rebimine esikoha pärast Isamaa ja Keskerakonna vahel, kus Keskerakond vahel ka juhtis, siis pärast 26. märtsi otsust on Isamaal selge eelis. Kui just kampaania käigus midagi täiesti ootamatut ei juhtu, võib Isamaad pidada juba praegu selgemaks KOV valimiste favoriidiks.
Tasub tähele panna, et kui võrrelda näiteks 25. märtsile eelnevat ja järgnenud lainet, siis need ei anna muudatuse efektist selget pilti, kuna mõni erakond võib kahe laine vahel olla tõusnud või langenud ka sõltumata kolmandate riikide kodanikest. Näiteks sedasi võrreldes võib jääda mulje, et EKRE on valimisõiguse muutumise tõttu sarnaselt Keskerakonnale kaotanud valijaid. Tegelikult on EKRE vahepeal üldiselt toetust kaotanud.
Selgemaks võrdluseks tegin viimase 3 nädala andmete põhjal vana ja uue valimiskorra järgse mudeldatud reitingu. Kuna uuringuandmed on võrdluses samad ja muutuvad vaid rahvastikuandmed, saame juba täpsemalt võrrelda valimisõiguse muutumise mõjusid.
Keskerakond on selles võrdluses kaotanud umbes 3,3 protsendipunkti võrra toetust, Isamaa saanud juurde 1,6 punkti ning Reformierakond 1,0 ja EKRE 0,6. Sotsidele ja valimisliitudele muutus märkimisväärset mõju ei oma.
Keskerakonna kaotused on eriti tuntavad Tallinnas, kus (välja arvatud Nõmmel) on toetus kukkunud 4–5 protsendipunkti. Neist suurim langus on Haaberstis, Põhja-Tallinnas, Mustamäel ja Kesklinnas, kus erakond kaotab 5 punkti toetusest.
Lisaks pealinnale on erakond kaotanud märkimisväärsemalt ka näiteks Lääne-Harjus 4%, Maardus 3% ning ka Jõhvis, Lüganusel, Kohtla-Järvel, Sillamäel ja Narva-Jõesuus 3%.
Mujal Eestis, näiteks Narvas, on mõju aga väiksem – seal kahanes Keskerakonna toetus vaid 1%. Narva väikest langust selgitab asjaolu, et ka Eesti kodanikud on seal valdavalt muust rahvusest.
Praegused trendid ei tähenda siiski, et Keskerakonna võidulootused oleks kadunud. Teoreetiliselt on võimalik kaotused tagasi teha, kui erakonnal õnnestuks enda taha koondada pettunud protestihääletajad JA samal ajal hüppeliselt kasvatada allesjäänud mitte-eestlastest ja ka väiksemal määral eestlastest valijate aktiivsust. See tundub aga erakonna praeguste rahaliste raskuste juures pigem ebatõenäoline. Peamine lootus näib olevat valijate endi ootamatul ja omaalgatuslikumal aktiivsuse tõusul.
Tallinna võimuvõrrand läks segasemaks
Valimisõiguse muudatus seab ka Tallinna koalitsiooniläbirääkimised täiesti uude valgusesse. Linnavolikogus on enamuse saavutamiseks vaja vähemalt 40 kohta 79-st.
Enne muudatust: Reiting andis Keskerakonnale 35 kohta, Isamaale 14, Sotsiaaldemokraatidele 11, Reformierakonnale 11 ja EKRE-le 8 kohta. Selgeim tee võimule olnuks KESK+EKRE (43 kohta). Ilma Keskerakonnata olnuks koalitsiooni moodustamine väga keeruline, nõudes vähemalt nelja ülejäänud erakonna koostööd.
Pärast muudatust: Uus prognoos näitab: Keskerakond 32, Isamaa 14, Reformierakond 15, Sotsiaaldemokraadid 12, EKRE 6 kohta. Varasem KESK+EKRE variant (nüüd 38 kohta) enam enamust ei annaks, välja arvatud juhul, kui mõlemad suudaksid kampaaniaga oma tulemust suuremalt parandada.
Millised on nüüd võimalikud koalitsioonid Tallinnas?
Kolmikliit (ISA+REF+SDE): Matemaatiliselt hetkel tugevam variant (41 kohta). Tõenäoliselt tekib valimiste järel avalik surve just sellise Keskerakonna-vaba koalitsiooni loomiseks. Samas, esialgne entusiasm Keskerakonna võimult tõrjumiseks on hajumas. Tänane nelikliit ei ole suutnud end tõestada efektiivsema valitsejana kui varasem Keskerakonna ainuliit. Peamiseks takistuseks võib saada Isamaa, kellele senised koalitsioonikogemused Tallinnas pole suurt edu toonud ja kes võib soovida enne Riigikogu valimisi säilitada puhtamat kuvandit, mis võib tähendada opositsiooni jäämist.
Keskerakond + üks suur partner (KESK+ISA, KESK+REF või KESK+SDE): Kui kolmikliitu ei sünni, jäävad lauale need variandid. Kui Keskerakonna vastumeelsus sotsiaaldemokraatide suhtes püsib, taandub valik KESK+ISA ja KESK+REF vahele. Mõlemad, nii Isamaa kui Reformierakond, võivad maailmavaateliste erimeelsuste tõttu soovida seda liitu vältida või lükata see teise õlule. Raske on ennustada, kumb neist oleks tõenäolisem.
Keskerakond + EKRE (kui tulemused paranevad): Kuigi praeguste prognooside kohaselt see enamust ei anna, ei saa välistada stsenaariumi, kus mõlemad erakonnad teevad tugeva kampaania ja suudavad oma toetust kasvatada piisavalt, et koos 40 kohta kokku saada. Keskerakonnale endale võiks see olla ideoloogiliselt sobivaim liit – mõlema erakonna valijaskond on konservatiivsem ja teatud ühisosa maailmavaatelistes ning isegi geopoliitilistes küsimustes, mis näiteks Isamaaga koostööd pigem takistaks. Kuigi kohalikus poliitikas on geopoliitika teisejärguline, aitab sarnane arusaam maailmast kindlasti kaasa omavahelisele suhetele ja koostööle.
Kui enne valimisõiguse muutmist tundus Tallinnas olevat üks selge koalitsioonistsenaarium (KESK+EKRE), siis nüüd on pilt palju segasem ja laual on vähemalt kolm põhimõttelist võimalust:
Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatide kolmikliit.
Keskerakonna ja EKRE liit (eeldab mõlema head valimistulemust).
Keskerakonna liit kas Reformierakonna või Isamaaga (kui muud variandid ei realiseeru).
Päikeseloojangu klausli tõttu on üleminek uuele valimiskorrale sujuvam. Umbes 60% põhiseaduse muudatuse mõjust erakondade seisule läheb käiku selle aasta valimisteks ja ülejäänud alles 2029. aasta valimisteks.
Keskerakonna puhul tähendab see, et kui need valimised on veel võimalik Tallinnas teha hea kampaaniaga tugev tulemus ja ka ühe partneriga valitseda, siis järgmisteks valimisteks on see juba oluliselt raskendatud. Ainuvõimude aeg on igastahes selle põhiseaduse muudatusega Eesti omavalitsustes läbi.
Need KOV valimised tulevad kindlasti ühed põnevamad, kus väikesed liikumised reitingus võivad pealinna koalitsiooniloogika täiesti uppi lüüa. Samas ei tasu unustada, et Isamaa tõusuga on ka mitmes teises suures omavalitsuses muutunud seis palju pinevamaks. Näiteks Tartu linnas on Reformierakond viimased 30 aastat KOV valimised võitnud. Täna on Reformierakond ja Isamaa Tartu linnas võrdsed. Kuigi suur fookus jääb kindlasti Tallinnale, siis on lootust, et KOV reiting aitab ka teisi omavalitsusi meeles hoida.