Ühe erakonna murdumise anatoomia
Mida arvatakse Tallinna võimukriisist ja Reformierakonnast?
Selle suve energiaplahvatust juhib Reformierakond eesotsas Pere ja Sõõrumaaga, eelmine aasta nägime samal perioodil EKREs plahvatust. Kuna pikalt keerelnud tolmukeeris kulmineerus Tallinna linnavalitsuse sisulise kukkumisega, otsustasime ka enne emotsioonide lahtumist kiirelt temperatuuri mõõta. Lootuses, et ehk nüüd tsirkuse tippstseen hetkeks möödas.
Uurisime, kuidas hindavad valijad erakondade ja etenduse põhifiguuride tegevust Tallinna võimukriisis. Numbrid, mis siit joonistusid, näitavad Reformierakonna valijate seas murdumist, millesarnast me pole aastaid kiiruuringutes näinud. Kui seni on Reformierakonna valija püsinud skandaalides ja suuremates konfliktides rangelt oma erakonna ja inimeste taga, siis tänases etenduses on paraku ligi pooled neist liitunud tomatiloopijatega.
Uuring toimus 1-2 juuli, selles osales 1006 täisealist kodanikku. Otsustasime üleriigilise kiiruuringu kasuks, kuna toimunu mõjutab poliitikat üle riigi ning omab laiahaardelisi efekte (ja Tallinna elanike kiiruuring suvisel ajal on paraku halb mõte).
Rahulolu erakondade tegevusega
Tulemused räägivad ühtset keelt. 91% Keskerakonna valijatest on rahul oma erakonna tegevusega. Reformierakonnas rahulolevaid 40%. Enamik ehk 44% reformierakonna valijatest ei kiida heaks erakonna tegevust Tallinna võimukriisis.
Kõigi vastajate seas kiidab Keskerakonna tegevuse heaks 37%, ei kiida 41%. Reformierakonna tegevust ei kiida heaks 76% ning vaid 8% kiidab.
Nelikliidu teiste osapoolte ehk SDE, ISA ja E200 valijad ja üldsus on nende suhtes leebemad. Kõigi kolme erakonna heakskiitijate hulk on kõrgem kui nende toetus. Ainult Reformierakond jääb oluliselt sellele alla.
Rahulolu inimeste tegevusega
Nelja põhiesineja puhul küsisime samuti, kuidas hindavad vastajad nende tegevust Tallinna võimukriisis. Reformierakonna puhul on pildil kaks nime. Erakonna Tallinna piirkonna juht Pärtel-Peeter Pere ning ärimees ja erakonna linnapeakandidaat Urmas Sõõrumaa.
Pere sai oma erakonna valijalt hävitava hinnangu. Ta tegevuse võimukriisis kiitis heaks 19% ja ei kiitnud heaks 54%. Kõigi vastajate seas kiitis heaks vaid 4%. Sõõrumaal on küll paremad numbrid, kuid erakond on ka tema nime osas lõhestunud. 38% Reformierakonna valijast kiitis ja 35% ei kiitnud tema tegevust heaks.
Keskerakond naudib ka selles küsimuses häid numbreid. 94% Keskerakondlastest kiidab heaks Kõlvarti tegevuse. Kõigi valijate seas on netona Kõlvart plussis - 41% positiivseid ja 34% negatiivsed hinnanguid.
Ossinovski jääb silma vahepealsete numbritega, milles ta saab heakskiidu 54% oma erakonna valijatelt (18% ei kiida) ja ka kõikidest valijate seas kiidab teda 24%. Arvestades oludega, suutsid sotsid võimukriisis nina vee peal hoida ja väiksed punktid kokku noppida. Reformierakonna linnavalitsusest väljaviskamine oli neile lühiajaliselt kasulik samm, kuid see annab neile vaid hetkelise ajalise puhvri. Ossinovski umbusaldamine võib veel tulla.
Tallinna elanike hinnangud
Kuna Tallinna vastajaid on valimis 306, ei tee ma siinkohal sissevaateid näiteks Tallinna Keskerakonna või ka Reformierakonna valijatesse. Statistiline viga läheks liiga suureks, et tulemused oleksid ausad. Piirdume lihtsalt Tallinna elanikega.
Tallinnlaste seast avaneb oodatud pilt. Keskerakonna heakskiitjate osakaal kasvab veelgi, 49% juurde. Kõlvartil 53% peale. Huvitavalt on aga Ossinovski ja Sõõrumaa tegevuse heakskiitjate osakaal Tallinnas võrdselt madal. Mõlemal 20% ringis. Pere puhul jääb number samaks. Üldiselt ootamatuid erinevusi üleriikliku ja Tallinna seisu vahel pole.
Toetus Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonile
Toetust võimalikule uuele liidule küsisime kahes uuringus. Esimene kord 13. juunil, enne võimukriisi suuremat eskaleerumist. Teine kord 1. juuli uuringus.
Keskerakonna toetajate arvamused on tollasele küllaltki sarnased. Vastaseid oli 13. juunil 59%, täna 57%. Erinevus vea sees. Natuke on tõusnud idee pigem toetajate osakaal, kelle hulk on vahepeal 18% pealt 26% peale liikunud.
Reformierakonna valijate seas on toimunud natuke suurem muutus. Kui eelmises laines oli idee vastaseid 66%, siis tänaseks 48%. See pole liikunud aga toetajate hulka, vaid ilma arvamuseta vastajate osakaal on 11% pealt tõusnud 28% juurde. Idee kindlate toetajate hulk on hoopis 7% → 3% kahanenud.
Sama trend on ka Tallinna elanike seas. KESK+REF kindlate toetajate osakaal on langenud 16% pealt 4% juurde, mis on liikunud “Pigem jah” tulpa. Vastaste osakaal on langenud natuke, 67% pealt 63% tasemele.
Üldiselt nähtub, et kuigi vahepeal on KESK+REF liit muutunud teoreetilisest variandist üheks vähestest variantideks REF-il võimuvaakumist võitjana välja tulla, ei ole Reformierakonna valijaskonnas kasvanud idee toetajate osakaal. Tallinnlaste seas on kindlaid toetajaid hoopis vähem kui pool kuud tagasi.
Erakonna murdumine
Milles seisneb siis murdumine? Valijate lõhenemine mõnes teemas ei ole midagi tavapäratut, küll aga on see tavapäratu, kui lõhenetakse erakonna mainet või tegevust puudutavates küsimustes.
Murdumise all pean ma eelkõige silmas protsessi, kus seni ühtsena püsinud valijablokk on esmakordselt üle pika aja jaotunud kaheks suureks osaks. Rõhutan, et see ei määra edasist kulgu. Teema võib unustusse hajuda ja see ei tähenda, et nüüd Reformierakond oleks kohe poolt toetust kaotamas. Samas ta ka ei välista seda. Murdumine teemas ei ütle palju selle kohta, mis edasi saab, küll aga avab see potentsiaali tänase pildi rappumiseks ühes või teises suunas.
Vaatame varasemaid skandaale näiteks Kallase ajast. Me küsisime 2023. aasta augustist kuni 2024. aasta maini iga kuu, kas Kaja Kallas peaks peaministriametist tagasi astuma. Reformierakonna valijate seas oli maksimaalne tagasiastumise pooldajate protsent 19%. Ühesainsas uuringus viieteistkümnest. Kõikides teistes uuringutes soovis Kallase tagasiastumist maksimaalselt 14% Reformierakonna valijatest, tagasiastumise vastu oli reeglina suurusjärk 80-85.
Sõltumata meedia- ja poliitikasõja intensiivsusest Kallase vastu, ei olnud ühtegi sellist ajahetke, kus erakonna tollane valija oleks sarnaselt murdunud. Jah, paljud, kes soovisid tagasiastumist, lahkusid erakonna tagant üle mitmete kuude, kuid ühekordsete rahulolematute osakaal oli alati oluliselt väiksem. Erakonna valijate seas ei olnud või ei näidatud välja sellises osakaalus vastumeelsust nagu täna.
Sama trend kehtis ka teiste küsimuste puhul. Näiteks 2024. aasta aprillis libastus Kallas ja sõnas: “Võrumaa kohtumised on alati kõige hullemad. Ma võin öelda, et kusagil mujal ei ole inimesed nii kurjad, kui nad on siin Võrus”. Vabandamist ootas vaid 19% Reformierakonna valijatest. Vabandamisele oli vastu 67%.
Sellised osakaalud kehtivad ka teiste erakondade puhul. Näiteks Jaak Madisoni võimaliku seksuaalse ahistamise skandaali puhul uskus ta süüd ja mõistis teda hukka 10% tema tollase erakonna valijatest (süüdistust talle lõpuks ei esitatud). Prigožini skandaali uskus 5%. Näiteid on veel, näiteks Hussari ametiauto võimalik väärkasutamine, Jaak Valge ENSV lipu aktsioon jne.
Skandaali või probleemse tegevusega eetrisse sattunut hindab tavaliselt negatiivselt 10%-20% sama erakonna valijatest. Reformierakonda täna 44%. See on seis, kus sama suuna jätkumisel hakkavab suur osa rahulolematutest ka üsna pea erakondlikku eelistust vahetama. Variante valijatel on.
Kuigi suurem krahh toetuses on võimalik, tasub arvestada, et tõenäoliselt on Reformierakond oma hetkeseisust aru saanud ning ärevatel kriisikoosolekutel püütakse ka praegu leida uus, oma valijale ja üldsusele vastuvõetavam suund. Suvine kaklus Tallinna võimukoridorides ei ole andestamatu patt. Isegi kui natuke karvu lendab. Siiski võib eeldada, et tänaste Reformierakonna valijate sekka on tekkinud ootamatult suur hulk oma eelistuses vähem kindlaid valijaid. Ehk konkurentidelt tasub oodata katseid sealt osa napsata. Eesti 200 juba alustas oma katsega.
Tänases seisus on Reformierakond haavatav. Küsimus on, kas nad saavad piisavalt kiiresti end valijate silmis tagasi ree peale, enne kui nende valijate read hakkavad (nendeks valimisteks) pöördumatult hõrenema. Ma ei julgeks kummaski suunas hetkel panustada.
Selle suve Reformierakond oleks igastahes kena paar EKRE-ga. Helme teeb lolluseid, kui reiting on kõrge, Reformierakond siis, kui reiting on madal. Tasakaalustaks ehk üksteist.