Viiskümmend rohelist koalitsioonivarjundit - Juuli keskpaiga KOV reiting
Juuli keskpaiga kohalike omavalitsuste (KOV) reitingud on Reformierakonna jaoks halastamatud. Juunikuine katse korraldada Tallinnas poliitilist vangerdust on lõppenud erakonnale ajaloolise madalseisuga - üleriigiline toetus on kukkunud kõigest 10,2% peale, mis on ohtlikult lähedal sotsiaaldemokraatidele ja kuuendale kohale.
Erakonnal on ekstravagantsest käiguseeriast selg vastu seina ning häid uudiseid ei paista kuskilt. Siiski, valimisteni on veel umbes 3 kuud ja kiireid taastumisi on ka varem tehtud. Kui reformierakondlasi (tõenäoliselt) valdav ärev energia suudetakse kampaaniatiimides suunata ületundidesse ja olukorra tõsidust arvestavasse töösse, muutub Get Brexit Done stiilis kaootiline taastumine teoreetiliselt võimalikuks.
Imedele ei soovita aga kellelgi panustada, eriti kui erakonna PR ja kampaaniastruktuurides toimunu suuremaid raputusi ei too.
Tallinn
Tallinnas on Reformierakonna toetus kukkunud 12,0% peale, samal ajal kui Keskerakond on vaikselt tõusnud 37,2% kõrgustesse. See on loonud olukorra, kus just Keskerakond saab valida endale meelepärase partneri, ja valikuvõimalusi on neil küllaga.
Tallinna puhul tasub lisaks Reformierakonnale tähelepanelikult jälgida, kuhu hakkavad Isamaa numbrid liikuma. Kuna nii Parempoolsete kui Eesti 200 puhul on näha kasvu, võib väikse löögi saada ka Isamaa. Parempoolsed on paraku tugev teine või kolmas valik just Isamaa valijate seas.
Värskeimad koalitsioonimudelid näitavad Keskerakonna hetkest domineerimist. Tõenäosus, et Keskerakond kuuluks tänaste numbritega pealinna järgmisesse võimuliitu, on 75%. Nende seljataga on Isamaa, Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond kõik võrdselt 44% tõenäosusega ning seejärel EKRE 37% tõenäosusega. See tähendab, et Keskerakonnal on vähemalt kolm matemaatiliselt kindlat ja toimivat rohelist koalitsioonivõimalust ja üks, mis sõltub EKRE-ga enamuse kättesaamisest (tänaste numbritega tõenäosus 62%).
Kõik need kolm varianti annaksid volikogus kindla enamuse. Reformierakonna algne eesmärk enda positsioone tugevdada on muutunud irooniliseks kingituseks - nad andsid oma rivaalile võimaluse dikteerida tingimused ja valida partner oma soovi järgi.
Ainus kindlam alternatiiv Keskerakonna võimule on väga laiapõhjaline koalitsioon: ISA + SDE + REF + EKRE, millel on täna 98% tõenäosus saada enamus. Samas on sellise liidu poliitiline teostavus ilmsetel maailmavaatelistel põhjustel pehmelt öeldes küsitav. Väike lootusekiir Keskerakonna-vastastele kerkib Parempoolsete toetuse tõusuga 4,9% peale, mis on taaskord täpselt künnise piiril. See muudab varem keerulise ISA + SDE + REF + PAR nelikliidu teoreetiliselt võimalikuks, kuid see jääb endiselt habrastele jalgadele ja sõltub väikseimastki reitingukõikumisest.
Esmane küsimus Keskerakonna välistavate erakondade jaoks on, kas valimistulemuste järel üldse eksisteerib Keskerakonda välistavat koalitsioonivarianti. Umbes veerandis KOV reitingu lainetes sellist varianti pole eksisteerinud.
Isegi kui on variant, piisab Keskerakonnal ühe kolme veenmisest, et koalitsioon siiski luua. Kuigi Pärtel-Peeter Pere võttis oma sõnad paratamatuse küsimuses tagasi, on Keskerakonna positsioon väga tugev ning väga lähedal seisule, kus koalitsiooni saamine tähendaks paratamatut koostööd Keskerakonnaga.
Tartu: Reformierakonna kants on langenud.
Kui Tallinnas on Reformierakonna olukord lihtsalt halb, siis nende ajaloolises kantsis Tartus on olukord halvast muutunud katastroofiks. Erakond on langenud 15,8% toetusega neljandale kohale. Mais oli veel erakond 31,7%. Isamaa seevastu hoiab oma liidripositsiooni 28,5% toetusega.
Tartu koalitsioonimaastik on aga Tallinna omast oluliselt keerulisem. Kuigi Isamaa on tõenäolisim koalitsioonipartner (60,8%), on neist tihedalt maas nii EKRE (57,2%) kui ka Reformierakond (55,6%). See tähendab, et Isamaal puudub Keskerakonna-sarnane luksus partnereid valida.
Üldised statistilised tõenäosused on aga petlikud, sest tõenäolised Isamaad välistavad variandid eeldavad EKRE osalust. Sellisteks variantideks on näiteks EKRE+REF+SDE, millel kohad oleksid kindlalt koos, või hoopis EKRE+REF+KESK (67% tõenäosus täna enamus saada). Isamaal on see-eest kolm lihtsamalt loodavat varianti, mis tõenäoliselt tänaste numbritega ka kokku tuleks: ISA+EKRE, ISA+REF või ISA+SDE+KESK.
Üleriigiline pilt: Isamaa hoiab liidrikohta, Keskerakond ja Parempoolsed tõusevad
Üleriigiliselt püsib Isamaa 21,9% toetusega esikohal. Suurim võitja on aga Tallinna kriisi järel hoopis Keskerakond, kelle toetus on tõusnud 20,7% peale, kindlustades neile teise koha ja tõustes aina lähemale Isamaa stabiilselt tugevale positsioonile. Valimisliidud ja EKRE jagavad 14,4% toetusega kolmandat-neljandat kohta.
Reformierakonna langusest on võitnud ka väiksemad tegijad. Parempoolsete toetus on kerkinud 3,4% peale ja Eesti 200 on tõusnud 2,3% juurde, napsates endale pettunud liberaalseid valijaid.
Reformierakonna juunikuine gambiit on poliitilises plaanis läbi kukkunud. Küsimus on nüüd selles, kas tegemist on ajutise mõõnaga, millest suudetakse kolme kuuga välja tulla, või ongi nende enesekindel soolo Tallinna võimulaval ümber jaganud kogu Eesti poliitilise kaardipaki juba enne valimispäeva.