Keskerakond on tagasi - KOV Reiting mais

Kuigi valimisõiguse muutumisega kaotas KOV kontekstis Keskerakond osa oma eelisest, näitavad viimase kuu andmed, et Keskerakond ei ole kaugeltki konkurentsist väljas. Mõjuanalüüs näitas, et kui andmetes arvestada välja valimisõiguse kaotanud, siis Keskerakond langes sellest tulenevalt ühe laine sees 3,3 protsendipunkti võrra.

Võrreldes aprilliga on Keskerakond tõusnud 19,1% pealt 20,4% juurde. Isamaa samal ajal langenud 21,7% pealt 20,1% juurde. Selle tulemusel on Keskerakond Isamaast väga napilt ees.

Keskerakonna puhul tasub välja tuua kahte faktorit. Esiteks, jaanuarist märtsini püsis Keskerakonna KOV toetus muust rahvusest valijate seas vahemikus 55%-58%, alates märtsi lõpust on aga see number olnud stabiilselt vahemikus 63%-66%. Teiseks on Keskerakond suutnud väiksel määral toetust kasvatada ka eestlaste seas. Mõlema muutuse mõjul on Keskerakond suutnud suuremas osas kompenseerida valimisõiguse muutusest tulnud löögi. Keskerakond on taastanud oma positsiooni Tallinnas.

Kui valimisõigus ei oleks muutunud, oleks Keskerakond maikuu laines 23,3% ja Isamaa 18,2%. Keskerakonna tipp vana valimisõigusega lainetes oli 21,7%.

Suurima tõusu tegid SDE (+1,9) ja EKRE (+1,8). Sotside toetust vedas Ida-Virumaa (+6), Viljandimaa (+5), Saaremaa (+4) ja Harjumaa (+3). Enamus Lõuna-Eesti valdades püsib sotside toetus umbes samal tasemel mis aprillis. EKRE tõusu vedas Kagu-Eesti (+8), Raplamaa (+6) vähemal määral ka Lääne-Eesti (+3). Valimisliitude näitaja on tõusnud 0,7 võrra, põhiliselt piirkondades kus Isamaa seis on kehvenenud.

Reformierakond oli aprilli keskpaigas veel tõusuteel, tõustes korraks koguni 17,3% juurde, kuid viimastel nädalatel on erakond langenud aprillikuu lainest 1,0 võrra madalamale. REF kaotas enim toetust Pärnumaal (-4), Harjumaal (-2) ja Tallinnas (-2).

Muutused valdades

Valdade muutuste puhul keskendume neile, kus juhtiv erakond vahetus. See tähendab, et juhtiv erakond on viimase laine teisest kohast vähemalt veavahemiku võrra ees. Selliseid valdu on seekord 9.

Tähelepanuväärseim muutus on toimunud Tartu linnas. Kui märtsis ja aprilli alguses oli Isamaa Tartus veel juhtimas, siis nüüdseks on Reformierakond taastanud tavalisema olukorra. Reformierakond on 31% peal ning Isamaa langenud 21% juurde. Tartu linna puhul tasub meenutada, et Reformierakond on seal alates 1996. aastast kõik KOV valimised võitnud. Isegi kui Isamaa peaks taas Tartus tõusuteele pöörduma, on neil linna ajalugu arvestades ees ülesmäge võitlus.

Viimsi ja Jõelähtme vallas on sarnaselt üks põhimängijaid Reformierakond. Mõlema valla sarnasus on lisaks, et selget juhti neis viimasel ajal ei ole. Vähemalt 3 erakonda on esikoha lähedal ning nädalast-nädalasse vahetub, kes on ees. Arvestades aga REFi kõrgpunkte ja ajalugu, siis üldisema tõusu puhul tasub oodata Viimsi tagasiminekut REFi kätte.

Kuigi EKRE tõusis pooltes Võru-, Valga- ja Põlvamaa valdades ~10%, saavutasid nad kindla juhtpositsiooni vaid Räpinas. Kanepi, Võru, ja Setomaa vallas on küll EKRE samuti esimene, kuid seda veavahemiku sees.

Kagu-Eesti juhtpositsioonide ringlemine ISA, EKRE ja VL vahel on siiski üsna tavaline. Viimati oli EKREl Kagu-Eestis kõrgpunkt veebruaris ning on mõistlik eeldada, et mõõne ja tõuse tuleb siin veel. Vähem tavapärane on aga EKRE tõus Rapla vallas. Seal saavutas EKRE KOV reitingus esmakordselt tugevama esikoha.

Viimase kuu numbrid näitavad huvitavat seost ISA ja VL vahel: nende populaarsus liigub sageli vastassuunas. Allolev joonis illustreerib seda, kus iga punkt tähistab ühte valda. Horisontaalne telg näitab VL toetuse muutust ja vertikaalne telg Isamaa oma. Punktide koondumine joonel, mis langeb ülevalt vasakult alla paremale, tähendabki, et piirkondades, kus Isamaa toetus kahanes (punktid on graafiku alumises osas), seal VL toetus kasvas (punktid paremas osas), ja vastupidi. Lihtsustatult: kui Isamaa toetus langes näiteks 5 protsenti, kasvas VL toetus sageli sarnases ulatuses. Selline tugev "üks langeb, teine tõuseb" seos, mis on eriti ilmne Põhja-Sakala, Türi ja Vinni valdades, pole varasemates KOV reitingutes nii selgelt esile tulnud.

Negatiivne korrelatsioon tähendab, et kui üks tõuseb, siis teine langeb ja vastupidi. Aprilli muutustes oli sama seose korrelatsioon -0.17, märtsis -0.27, veebruaris -0.24. -0.69 on erakordselt tugev seos ja viitab otsesemale häälte liikumisele VL ja ISA vahel.

Laiem kontekst

Tänaste muutustega on KOV reiting jõudnud tagasi valimisõiguse muutuste eelsete trendide juurde. Erakonnad liiguvad, kuid positsioonid on sarnased sellele, kus need olid ka pool aastat tagasi. Isamaa ja Keskerakond on tasavägises heitluses esikohale, Reformierakond teeb vahepeal samme tippkonkurentsi suunas, kuid ei püsi seal kaua. Sotsid, vähemalt praeguse suunaga, on oma madalseisust välja ronimas ja tavapärast seisu taastamas.

Siiski on kaks pikaajalist trendi, mida tasub tähele panna. Kuni 2024. aasta lõpuni püsis EKRE keskmiselt 11% kandis, uuest aastast on erakond aga stabiilselt oma positsiooni parandanud ning püsinud keskmiselt 13% juures. Aprilli alguse 11,5% oli tõenäoliselt siin erand.

Teiseks on valimisliidud hakanud stabiilsemalt tõusma. VL puhul tasub eeldada, et nad tõusevad stabiilselt vähemalt kuni kampaaniaperioodini ning nimekirjade lukkuminekul teevad suurema hüppe toetuses, kuna enamus valdades jätavad mõned erakonnad nimekirja välja kuulutamata.

Astudes korraks ajalukku, saame huvitava pildi tänastest positsioonidest. Lihtsustuse eesmärgil on IRL võrdsustatud Isamaaga ja ERL EKRE-ga.

Keskerakond ja Reformierakond näitavad 2017. aastast stabiilset langust, mida tänane reitinguseis loogiliselt jätkab. Kui üldistada, siis Keskerakond ja Reformierakond võitlevad languse minimeerimise nimel. Kumbki ei saa paremat tulemust oodata kui eelmistel valimistel, küll aga on võimalik ära hoida oluline positsiooni kahanemine. Vaid natuke kehvem tulemus oleks olusid arvestades juba mõlemal erakonnal võit. Keskerakond on muidugi huvitavas positsioonis, kus natuke kehvem tulemus võib tähendada ka valimisvõitu.

Kõige enam on trendikõverat üles tõmmanud Isamaa ning sotsid. Ometi sõltub mõlema erakonna tulemus kõige suuremal määral nimekirjadest, mille kehv väljapanek võib sotsid viia 2021. aasta tasemele ning Isamaa jätta võiduvõimalusest ilma juba enne kampaania lõpuperioodi. Kuigi Isamaa ei ole veel ametlikult välja kuulutanud eesmärki minna KOV valimisi võitma, võib selle mitteametlikult lugeda nende eesmärgiks ning sellisel juhul ootab Isamaad ees vaevarikas parteilogistiline probleem, millega EKRE 2021 silma pistis.

Ka EKRE on hetkel 0,6 plussis. Kui EKRE peaks kordama 2021. aastat, mil nad suutsid valdava enamuse Eesti valdu oma nimekirjadega katta, kasvaks nende üleriiklik positsioon eelmise korraga võrreldes veel tugevamaks. Arvestades erakonna aktiivi hõrenenud ridu võib see kaetus tulla seekord natuke nõrgem, kuid siiski eeskujulik.

Lühidalt mudelist (MRP)

MRP võlu on, et sellega saab hinnata hoiakuid ka seal, kus küsitlustes on vastajaid vähe või pole neid üldse. Meie mudelis on hinnatavateks gruppideks vallad.

Igakuiselt kasutame 7500 vastaja arvamusi + valla täpset rahvastikuprofiili + majanduslikke ja muid näitajaid. Lisaks oleme loonud rikkalikud taustaandmed valdade maailmavaate ja pikaajaliste eelistuste hindamiseks 235 000 vastuse põhjal.

Lihtsalt öeldes: iga tunnus (noor, kõrgharitud, naine) mõjutab erakonna toetust veidi üles-alla. Sama teevad valla omadused (palk, tööhõive jms) ning tunnuste kombinatsioonid ja regionaalsed efektid.

Mudel arvutab need mõjud kokku vastavalt iga valla profiilile (palju noori = suurem noorte mõju) ja saame erakonna/VL toetuse igas vallas. Kordame seda igal erakonnal.

Nii saab küllaltki täpse hinnangu, kuidas tõenäoliselt jaotuvad valla valijate eelistused.

Täpsemalt metoodikast saab lugeda SIIT.